9 октября, 2018 20:57
Jospar:
Kirispe
Negizgi bólim
1. Ahmet Baıtursynov – oqymysty, asa daryn ıesi, aýdarmashy.
2. A.Baıtursynovtyń aýdarmashylyq sheberligi.
Qorytyndy
Kirispe
Ahmet Baıtursynov 1873 jyly 28 qańtarda Torǵaı ýeziniń Tosyn bolysynda týǵan. Alǵash aýyl moldasynan hat tanıdy. On úsh jasar Ahmetti eldegi aǵaıyndary áke amanatymen Torǵaıdaǵy eki synyptyq orys-qazaq ýchılıshesine oqýǵa beredi. Halyqtyń sana-sezimin oıatyp, boıyna izgilik darytý, ony jaǵymsyz qylyqtardan aryltý maqsatyna qyzmet eter degen nıetpen I.A.Krylovtyń mysaldaryn aýdaryp, 1909 jyly Peterbýrgte óziniń alǵashqy jınaǵyn «Qyryq mysal» degen atpen jeke kitap etip shyǵardy. Ybyraı shyǵarmalarynyń eń basty maqsaty – qarańǵylyq pen saıası quqyqsyzdyqta múshkildik kún keshken halyq buqarasyn jaqsy bolashaq jolyndaǵy kúreste birlikke shaqyrý, óner-bilimge, mádenıetke, progreske úndeý bolyp tabylady.
1. Ahmet Baıtursynov – oqymysty, asa daryn ıesi, aýdarmashy.
Úzdik daryn, oıshyl oqymysty Ahmet Baıtursynovtyń alpys jyldan astam qupııa jáshikte saqtalǵan, sarǵaıǵan, shań-tozań qapqan, keıingi tolqyndardyń sanasynda óshken aıtýly shyǵarmalary qııalymyzǵa, oıymyzǵa, tilimizge erkindik berip, juldyzdarǵa jalǵastyrǵan, zamana perzentterin ortamyzǵa oraltyp, jaqsylarymyzben tabystyrǵan qaıta-qurý, betburys dáýiriniń sharapat qudyreti arqasynda jarııalanyp, halqymyzben qaýyshyp otyr. «Jazýshy» nashrııaty shyǵarǵan Ahańnyń bul kitabyna 1909 jyly Peterbýrgte jaryq kórgen «Qyryq mysal», 1911,192 jyldary Orynbor, Qazan shaharlarynda basylǵan «Masa» jáne ulttyq ádebıettaný ǵylymynyń negizgi irgetasy bolyp esepteletin «Ádebıet tanytqysh» (1926) atty eńbegi engizilipti.
Ardaqty Ahań poezııalyq shyǵarmalarynda qazaq qoǵamyndaǵy, onyń aǵzasyndaǵy aram bezderdi, syzdaýyqtar men teriskenderdi, kesapattar men aqaýlardy júregi syzdap, súıegi syrqyrap qabyldaıdy. Qaıǵysy men uıqysy, zobalańy men zorlyǵy qısapsyz, qıly zamandy góı-góıletip sóıletedi.
A.Baıtursynovtyń qushtarlyqpen jyrlaıtyn syr-tolǵamǵa, astarly maǵynaǵa ıe beıneli obraz. Aqyn maqsaty – baıtaq dalasyn mekendegen qalyń qazaq jurtyn alańsyz uıqydan oıatý, sergitý, ǵylym-bilimmen sýsyndatý, «óshpes jaryq, ketpes baılyq» danalyq jolyna túsirý.
«Qazaq salty», «Qazaq qalpy», «Jıǵan-tergen», «Jurtyma», «Jubatý» tárizdi oıly-kúıli óleńderinde óz dáýiriniń ashy shyndyǵyn, atap aıtqanda «birlik qyp is etýge shorqaq, ureısiz, qoıan júrek qorqaq» jurtyn «sasyq mı, salqyn júrek, salasyzdaryn», jyltyr túımege, shen-shekpenge qumarpazdaryn ýly aıaýsyz áshkerelese, ekinshi halqyn, jón-josyqsyz jazǵyra bermeıdi, erkindigi joqtyǵyna óksip qınalady.
Kórkemónerdiń túrlerin: sáýlet óneri (arhıtektýra), symbar óneri (skýlptýra), keskin óneri (jıvopıs), áýez óneri (mýzyka), sóz óneri (qazaqshasyn sóz, arabsha — ádebıet) degen jiktemelerge ajyratady.
Al sóz óneriniń qupııa tabıǵatyn tekserý ústinde qısapsyz jańalyqtar taýyp otyrady. Oqymysty: «Sóz óneri adam salasynyń úsh negizine tireledi: 1. Aqylǵa.
2. Qııalǵa. 3. Kóńilge. Aqyl isi – ańdaý ıaǵnı nárselerdiń jaıyn taný, aqylǵa salyp oılaý. Qııal isi – meńzeý, ıaǵnı oıdaǵy nárselerdi belgi nárselerdiń turpatyna, beınesine uqsatý, sýretteý, oılaý. Kóńil isi – túıý, tolǵaý.
«Tildiń mindeti – aqyldyń ańdaýyn ańdaǵanynsha aıtýǵa jaraý» — dep, asyl sózdiń neden jaratylyp, bastaý alatynyn, qalaısha quralyp, dúnıege keletinin durys baıandaıdy.
Ahań «shyǵarma sózdiń» qurylysyn erkin talǵaıdy. Ony 1) aqyn tili, 2) ánsheıin til dep jiktep alady da, ishki syrlaryna, ıirim-aǵystaryna («shyǵarma túriniń ǵylymı») termındik ataý usynady.
Ulttyq stılıstıkalyq negizgi tarmaqtary, sóz durystyǵy, til tazalyǵy, til (luǵat) anyqtylyǵy, dáldigi, kórnektiligi jáne kórkem tildiń qasıet belgilerine, beınelik sıpattaryna oraı tapqan kórikteý, meńzeý, aıqyndaý, teńeý, aýystyrý, almastyrý, túıdekteý tárizdi termındik uǵymdardyń altyn tizbegin A.Baıtursynov týyndatqan.
Zertteýshiniń sózdiń dybystalýy men óleń sózderiniń órnektiligine qatysty aıtqan pikirleri de baǵaly. Ásirese, oralymdar jóninde keremet tapqyrlyq tanytady. Bul ǵylymnyń logıkalyq oılaý júıesiniń tegeýrin-qýatyn, túısik-qabiletin, darııa bilimin dáleldeıdi.
Óreli ǵalym óleń sózdiń qurylymyn, ishki qabat-qyrtysyn jiti baqylap anyqtaýda ulan-ǵaıyr, kól-kósir tabystarǵa qol jetkizedi. Mysaly, býyn, býnaq, tarmaq, shýmaq, yrǵaq, uıqas ashyq (óleńniń grafıkalyq sýreti) ýly kezek, paýza, kishi kezek, árqaısysynyń tabıǵı qasıetterin jetik túsindiredi.
A.Baıtursynov qazaq halqynyń aýyz ádebıetin mynadaı janrlyq túrlerge bólshektep qaratyrady: anyqtama, saryndama, ertegi, ótirik óleń, jumbaq, jańyltpash, tarıhı jyr, aıtys óleń, úgit óleń, úmit óleń, tolǵaý, terme, mysal, dilmár sóz, sheshen sóz, taqpaq, maqal, mátel, toıbastar, jar-jar, betashar, joqtaý, jarapazan, bata.
Jazba ádebıetti zerdelegende, ony eki dáýirge bóledi: birinshisi – dindár dáýir, ekinshisi – dilmár dáýir.
Bilim darııa entsıklopedıst – ǵalym qara sóz, daryndy sóz, kósem sóz, óleń sóz qasıetterin, tek-tórkinin jarqyrata ashady. Sóıtip, beımálim uǵymdardyń syryn uǵamyz. Sonyń biri – qara óleń etımologııasy. «Áni basym, máni kem, ajary az óleńge qara óleń dep qoıyp, áni kem, máni mol ajarly óleńge jyr dep at qoıǵan» dep jazady Ahań. (187 bet)
Asyly kelgende, óner-bilimmen myqtap qarýlanǵan sańlaq sanatkerdiń «Ádebıet tanytqysh» atty ǵajaıyp eńbegi – onyń ıntellektýaldyq mádenıetiniń, kemeldik, kemeńgerlik bolmysynyń, muhıttaı shalqar keńdiginiń ozyq kórsetkishi deýge bolady.
Sondaı-aq osynaý shyǵarmalar jınaǵyna Ahańnyń «Qazaqtyń bas aqyny» degen oıly maqalasy engen. Abaıdyń aqyndyq qudiretin, ómirbaıandyq derekterin, ónerpazdyq ortasyn qysqasha sıpattaıdy. «Ne nárse jaıynan jazsa da, ishki syryn, qasıetin qarmaı jazady» — deıdi. Sonsoń Abaı danalyǵyna, asyl sózine úńilgende, onyń 1) kósemdigin, 2) oıynyń sheberligin, 3) bilimdiligin, 4) synshylyq ónerin atap aıtady.
2. A.Baıtursynulynyń aýdarmashylyq sheberligi
Arada elý jyldan astam ýaqyt ótken soń saıası jınaǵynan da, azamattyq tolyq aqtalyp, týǵan halqymen qaıta tabysqan qoǵam qaıratkeriniń biri – Ahmet Baıtursynov.
Tutas býynnyń tól basy, keshegi Abaı, Ybyraı, Shoqan salǵan aǵartýshylyq, demokratty baǵyty ilgeri jalǵastyrýshy iri ǵylym-tilshi, ádebıet zertteýshi, túrkolog, daryndy aqyn-aýdarmashy AhmetBaıtursynov qaldyrǵan baı muranyń bir salasy – onyń kórkem aýdarma damýyna úlesi.
Qazaq ádebıetindegi kórkem aýdarma tarıhy baı ekendigi málim. HH ǵ. bas kezinde aýdarmada, ásirese orystyń klassıkalyq ádebıeti úlgilerin qazaq tiline aýdarý isinde edáýir tájirıbe jınaqtaǵan edi. Sonaý Abaı, Ybyraı tájirıbelerinen bastalǵan bul ıgi dástúr Aqylbaı men Maǵaýııa Qunanbaevtar, Shákárim Qudaıberdıev, M.Seralın, B.Ótetileý, Ǵ.Qarashev aýdarmalarynyń, gazet jýrnaldardaǵy tárjimalarmen tolyǵa túsken. Endi bir top aqyn-jazýshylar – A.Baıtursynov, J.Aımaýytov, M.Jumabaev, M.Dýlatov Shyǵys jáne Batys elderiniń ádebıet úlgilerin, orys klassıkteriniń shyǵarmalaryn qazaq tiline aýdaryp, kórkem qazynanyń bul salasyn baıytýǵa kóp qyzmet etti.
A.Baıtursynov alǵash ret aýdarma jınaq bastyrý isin bastaýshy boldy. Ahmettiń aqyn retinde eń áýeli aýdarma arqyly tanydy. Ol orystyń klassıkalyq jazýshysy I.A.Krylov mysaldarynyń bir tobyn qazaq tiline aýdaryp, «Qyryq mysal» degen atpen Sankt-Peterbýrg 1909 jyly ımperatorlyq ǵylymı akademııasynyń baspahanasynda jeke kitap etip shyǵardy. Bul I.A.Krylov shyǵarmalarynyń qazaq tilinde, tipti Orta Azııada dese de artyq emes, tuńǵysh jeke kitap bolyp bastyrylýy edi.
A.Baıtursynov «Qyryq mysal» jınaǵynda jazǵan «Zamandastaryma» degen kirispesinde aýdarmanyń mán-maqsaty dáýir dúbirine ilesý nıeti, qıyndyq jaǵdaılarynda oryndalǵany týraly aıta kelip, bylaı deıdi:
Orystyń tárjimá etip mysaldaryn.
Ázirge qoldan kelgen osy barym.
Qanaǵat azǵa degen, joqqa sabyr,
Qashanyp qońyraıma, qurbylarym!
Baby joq jumystaǵy men bir aryq,
Kúı qaıda úzdik shyǵar topty jaryp.
At turmas aıaǵynda jeli bolsa,
Dúbirlep shapsa bireý qıqý salyp.
Bar bolsa sondaı júırik qoıar deımin,
Estilse qulaǵyma dúbir baryp.
Áıtpese aryq shaýyr ońdyrar ma,
Júrgende qamyt basyp, qatyp-talyp.
«Qyryq mysaldy» Muqtar Áýezov «qalyń qazaq jurtynyń estigen tóńkeris rýhyndaǵy sózi» — dep baǵalaǵan.
Krylovty kezinde Abaı da aýdarǵan. Baıtursynovtaǵydaı kóp emes, akademııalyq jınaqta Abaıǵa telinip júrgenderi 12 mysal. Biraq, Baıtursynov aty ataýsyz qalyp, onyń ádebı murasyna tyıym salynǵan kezde, Krylovtyń aýdarmashysy retinde tek Abaıdy ǵana bildik. Sondyqtan Abaıdyń keıbir basylymdaryna Ahmet aýdarmalary kirip ketken kezderi bolǵan. Biraq, másele munda emes, biz úshin eń qyzyqtysy, eń mándisi – birin-biri bilmeı, Krylovty ózdiginen aýdarǵan eki danyshpanymyzdyń óleń stıli, sóz óneri bólek bolýy týra. Aýdarý prıntsıpteri de qazaqtyń tosań qulaǵyna etene enip, jetkizý sheberlikteri de aına-qatesiz birdeı dese de bolady. Túpnusqa mazmunynan aýytqymaı, sony óz sózderimen jetkizý emin-erkin tyrysqan eki aqynnyń orysshasyndaǵy kórkemdik bólshekterdi túsirip almaı, sonshalyqty uqypty berýge umtylǵan uqsastyǵyna qaıran qalaıyq. Mysaly, Krylovtyń ataqty «Qarǵa men túlki» atty mysalyn Abaı eki ret aýdarǵan.
Ekeýiniń de óleń ólshemi, kólemi de birdeı. Biri – jeti, biri segiz býyndy jyr úlgisinde. Al, Ahmet Baıtursynov on bir býyn qara óleńmen tórt joldyq shýmaqtar arqyly baıandaıdy.
«Ný chto za sheıkı, chto za glazkı.
Rasskazyvat – tak, pravo skazkı!
Kakıe peryshkı! Kakoı nosok!
I, verno, angelskıı byt doljen golosok!»
Osy shýmaq Abaıdyń eki nusqasynda bylaı:
1 – nusqasynda.
«Netken moıyn, netken kóz,
Osydan artyq deısiń be
Ertegi qylyp aıtqan sóz.
Qalaısha bitken ıapyraı,
Murnyńyz ben júnińiz!
Perishteniń únindeı
Dep oılaımyn únińiz…
2 – nusqasynda.
«Esen-saý júrsiz be?
Aqynnyń tóresi
Kóp jerden belgili
Tegin qus emesi
Júnińi, únińiz,
Murnyńyz , kózińiz,
Qulaqqa dóp tıgen
Maqtalǵan keńesi…
Al endi A.Baıtursynov aýdarmasyna úńileıik:
«Tamasha qaraǵanǵa túriń qandaı,
Mynaý kóz, mynaý moıyn, muryn qandaı,
Gaýhardaı qanattaryń jarqyraıdy,
Kelisti qalaı bitken jáne mańdaı.
Krylovtyń tárjima jasaý Abaı shyǵarmalarynyń sońǵy kezeńderine jatady. Demek, Abaı nemen aıaqtalǵan bolsa, Baıtursynov dál sodan bastady deýge, ıaǵnı Abaı estafetasyn Ahmet jalǵastyrdy deýge tolyq negiz bar.
Sonymen qatar, bul jınaqta orys ádebıetinde mysal janryn qalyptastyrýshylardyń biri I.I.Hımnıtserdiń «At pen esek» shyǵarmasy qazaqshaǵa aýdarylǵan. Onda kóteriletin málelerdiń, aıtylatyn oılardyń salmaqtylyǵyna, qazaq oqýshylaryna jaqyn da, túsinikti bolýyna, qazaq aqyny qatty kóńil bólgen.
Bir jaǵynan qyzyqty forma, ekinshi jaǵynan uǵymdy (dálel) ıdeıa, úshinshi jaǵynan qazaq turmysyna et-jaqyn sýretterdi ulastyra kelip, bul óleńderdi halyqtyń tól dúnıesindeı etip jibergen.
Mysaly:
«Kogda v tovarıshah soglasıa net
Na lad ıh delo ne poıdet.
I vyıdet ız nego ne delo, tolko mýka.
Odnajdy Lebed, Rak, da Shýka,
Veztı s poklateı voz vzıalıs.
I vmeste troe vse v nego vprıaglıs
Iz kojı lezýt von, a vozý vse net hodý!
Poklaja by dlıa nıh kazalos ı legka.
Da Lebed rvetsıa v oblaka,
Rak pıatıtsıa nazad, a Shýka tıan
Автор публикации
